5000 jahimeest hoidsid püssid põõsas

5000 jahimeest hoidsid püssid põõsas

Lammasmäel peetud jahimeeste 35. kokkutulekul oli tööd ja rõõmu. Taidlusvoorus said nii mõnedki abi ja kaitset loomadelt.

Foto: Kaarel Roht

 

Nädalavahetusel kogunes 5 000 jahimeest ja -naist Kunda lähedale Lammasmäele, et võistelda, pidutseda ja õppida. Eesti Jahimeeste Selts pidas legendaarses kohas juubelihõngulist, 35. kokkutulekut.

Hõõguvate silmadega ilvese- ja mägratopised jälgisid igat möödujat, sealihakäntsakad keerlesid vardas, sepp lõi raskelt alasile, mööda teerada liikusid loomanahkades inimesed. Kuskil lendas helikopter, keegi sõi friikartuleid. Kunda kultuuri aegne elu segamini praegusega. Noored, vanad, naised, mehed – kokku oli saanud 5 000 iga nädal relvi kõmmutavat inimest.

Kokkutulek nimega “Tagasi juurte juurde” on jahimeeste ja nende sõprade iga-aastane suursündmus. Nendel päevadel ei kütita metsades ega lasta päev otsa tiirus, vaid ollakse koos omadega.

“Jahimeeste kokkutulek on traditsiooniliselt ehitatud kolmele sambale: jahinduslikud ja rahvuslikud jõukatsumised, meelelahutus ja koolitus,” tutvustas Tõnis Korts, Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht. Tegelikult tähendas see seda, et kolmel päeval toimusid hommikust õhtuni võistlused. Juba avapäeva kutsevõistlus tõi vanadele jahimeestele sära silma. Muu hulgas pidid nad määrama looma vanust ja laskma esimest korda ründavat karu tähistavat märklauda. Elevust pakkus ka jahipasunate puhumine, vorstitegu, takside ja terjerite ritta panemine ning põdravedu. Kokkutuleku tulemuste reastamine andis virtuaalses maakondlikus arvestuses võidukoha Lääne-Virumaale, jahiühenduste arvestuses võitis Ida-Virumaa, jahiseltside arvestuses Rimmu Kütid.

Rakvere Jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak nentis, et võistlustel läks neil tõesti hästi. “Jäime maakondlikus arvestuses teiseks, mis on väga hea tulemus,” kiitis ta ja rääkis, et nende jahtkonna jaoks oli seekordne kokkutulek eriline.

Nimelt olid nad arvatud korraldusmeeskonda. “See tähendas palju tööd ja pingutust, et kõik sujuks ja osalejatele jääks head mälestused. Seekord nägime suure ettevõtmise teist poolt, korraldamist ja seda, missuguse pühendumusega seda tehakse,” rääkis 26 aastat jahimees olnud Villak.

“Tulemused pole kehvad,” avaldas oma arvamust ka meie piirkonna jahimeeste seltsi kuulunud Endel (65). See tugev, habemega vanem mees, pikkade juuste ümber peapael, jalutas, kott õlal nagu püss, tuttaval territooriumil.

“Süda on siin, mind kohe kisub. Alati saab midagi uut teada. Siin on sõbrad, kellega sai kunagi hunnikute kaupa padruneid lastud. Selline sõprus jääb surmatunnini,” kinnitas ta ja meenutas, et omal ajal, kui ta oli kõva kütt, asusid just Lammasmäel harjutuspaigad, kus ta käis samade sõpradega püsse vinnastamas. “Kaks korda nädalas tõi teekond siia, väga tasemel tiirud olid,” kiitis vana jahimees, kes enam aktiivne kütt ei ole. Aga elav legend siiski, sest on käinud igal kokkutulekul.

“Kui Toila-Orus toimusid 1968. aastal esimesed suvepäevad, olin jõmpsikas. 1976. ja 2000. aastal Kundas – mõlemal korral osalesin. Eks see on südame kutse, võin sellest rääkida tundide kaupa.”

Tõnis Korts rääkis, et nende seltsi kuulub 15 000 jahimeest ja kõik on tublid inimesed, kes ei saa olla rumalad ega lohakad.

“Muidu arvatakse inimene seltskonnast välja. Koos oli palju inimesi, nendest enamik oli ka relvastatud. Ja ometi ei tekkinud nendel päevadel mingeid probleeme. Kõik on alati üksteisega viisakad ja arvestavad,” kiitis Korts, kes ise on olnud jahimees juba üle 30 aasta.

Anu Viita-Neuhaus, toimetaja

2016-03-14T17:44:43+00:00 märts 14th, 2016|